Küberohud: Millised on pättide motiivid ja kuidas end kaitsta?

Küberohud muutuvad iga aastaga üha keerukamaks ning ohustavad nii suuri organisatsioone kui ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE-sid). Need ohud ulatuvad õngitsus- ja lunavarapettustest kuni andmepüügini ning süsteemide täieliku halvatamiseni (DDOS ehk teenustõkestusrünnak). Kuid miks üldse küberkurjategijad selliseid rünnakuid korraldavad ja mida nad teie andmetega peale hakkavad? Sellele küsimusele vastuste leidmine on esimene samm tõhusa küberkaitse poole.

Küberkurjategijate motiivid: Mis ajendab neid ründama?

Küberkurjategijatel on mitmeid motiive, mis võivad erineda olenevalt nende eesmärkidest:

•Rahaline kasu: Enamik ründajaid soovib teenida raha, kas siis müües varastatud andmeid mustal turul või nõudes lunaraha (ransomware).

•Andmete omandamine: Mõned kurjategijad soovivad koguda tundlikke andmeid nagu krediitkaardiandmed või ettevõtete konfidentsiaalne informatsioon.

•Poliitiline või ideoloogiline motivatsioon: Mõnikord võivad rünnakud olla seotud aktivistide (haktivistide) või poliitühmade huvidega, kes tahavad levitada sõnumit või kahjustada konkreetseid organisatsioone.

•Lõbustus või kuulsus: Üksikute häkkerite seas võib olla neid, kes ründavad süsteeme pelgalt oskuste demonstreerimiseks või ego tõstmiseks.

Mida tehakse varastatud andmetega?

Kui küberkurjategijad on õnnestunud Sinu ettevõtte või isiklikele andmetele ligi pääseda, võivad nad nendega teha järgmist:

•Andmete müük mustal turul: Krediitkaardiandmed, paroolid ja isikuandmed müüakse spetsiaalsetes „dark web“ (st must turg) foorumites.

•Identiteedivargus: Varastatud andmeid kasutatakse identiteedi varastamiseks, mille abil tehakse pettusi või võetakse laenu teise isiku nimel.

•Lunaraha nõudmine: Ründajad võivad krüpteerida teie andmed ja nõuda nende vabastamise eest raha.

•Ettevõtte kahjustamine: Konkurendid või pahatahtlikud rühmad võivad kasutada varastatud andmeid ettevõtte maine kahjustamiseks.

Miks tegeleda küberkaitse ja ohtude ennetamisega?

Küberkaitse on oluline, sest üheainsa rünnaku mõju võib olla laastav. Mõelge sellele: andmeleke võib kaasa tuua rahalisi kahjusid, ettevõtte maine halvenemist ja isegi õiguslikke probleeme. Kui teie kliendid kaotavad usalduse teie vastu, on kahju pöördumatu. Pealegi on ründajad sihikule võtnud just väiksemad ettevõtted, kuna neil puuduvad sageli piisavad kaitsevahendid. Ennetusmeetmed, nagu turvalised paroolid, töötajate koolitamine ja IT-süsteemide regulaarne uuendamine, aitavad vähendada riske märkimisväärselt.

Milliseid samme saab iga etteõte teha enda kaitsmiseks?

Ettevõtted saavad ennetada küberohte, järgides järgmisi baastaseme põhimõtteid:

•Rakenda kahefaktoriline autentimine (2FA)

•Korralda töötajatele küberteadlikkuse koolitusi: Töötajad peaksid oskama ära tunda phishing-kirju ja kahtlaseid linke.

•Tee regulaarseid tarkvarauuendusi ja paigaldusi: Vananenud tarkvara on lihtne sihtmärk.

•Loo andmete varukoopiad: Kui juhtub halvimaid stsenaariume, saate oma andmed kiiresti taastada.

•Teosta turvatestimisi: regulaarsed IT riskianalüüsid võimaldavad olukorraga kursis olemist. Kui sa ei tea, milline on küberturvalisuse olukord täna, siis ei tea Sa mida parandada.

Küberohud ei kao kuhugi – need muutuvad ainult keerukamaks ja suunatumaks. Ettevõtted, kes ei investeeri küberkaitsesse ega ennetustöösse, seavad end ohtu rahalise kahju ja mainelise kahju ees. Tegeledes küberkaitsega proaktiivselt ja koolitades oma töötajaid, saate vältida rünnakuid ja kindlustada oma ettevõtte tuleviku.

Distribuutor CYBERTECH